neljapäev, 15. september 2016

LÕPPSÕNA

Ajast, mil Austraalias ringi rändasime, on märkamatult möödunud rohkem kui neli aastat. Olen mitmel korral mõelnud, et peaksin meie Aussi blogi lõpetama justnimelt Aussi teemal. Enamasti pole selleks kas aega või sobivaid mõtteid olnud. Nüüd aga tundsin, et just see on see, millega meie senise rännaku kokku tahan võtta. 

Juba esmakordselt Aussis rännates ootasime väga oma pere. Ühel ilusal päeval elu lõpuks naeratas meile ja seda lausa kahekordselt. 2016 aasta 31. mai pärastlõunal sündisid meie perre kaksikud ─ pisike poiss ja pisike tüdruk. Sellest hetkest sai meie elu hoopis teise tähenduse. Miks sellest kõigest siin kirjutan? Aga seepärast, et oma pisitütrele panime nime inspireerituna Aussi seiklusest ja perekonnast, kes meie elu seal kõige enam mõjutas. Kes mäletab, siis töötasime kahel korral üht Austraalia ilusaimat viinamarjaistandust pidava perekonna juures. Tegemist oli kohalikus kogukonnas väga austatud ja armastatud inimestega, kes olid Itaalia päritolu. Nad kohtlesid meid nagu pereliikmeid, kutsusid osa võtma oma peretraditsioonidest ja ühistest õhtusöökidest. Paljuski tänu sellele perekonnale, eelkõige pereema Elinale (hääldati küll kui Eliina), oli meie Austraalia seiklus terviklik ja hingeminev. Oma ELINAle panimegi nime meie jaoks väga tähendusrikka Aussi pere ja ajajärgu järgi. Usume, et meie väike Elina aitab meil Aussi ilusaid mälestusi erksana hoida ja temast sirgub sama südamlik, tragi ja armastatud neiu nagu naisest, kelle järgi talle nime panime. Ta on nagu meie väike Aussi päike!

Oma pisipojale Aussi järgi nime ei pannud, sest elu on siiski Austraaliast märksa mitmekesisem. Tema nimeks sai MARTEN ja see nimi hoiab meid kodule lähemal. Mitme allika kohaselt on tegemist Skandinaavia päritolu nimega, mis tähendab midagi sellist nagu väike sõdalane. Enda jaoks mõtestasime selle selliselt, et Marten sümboliseerib meile Skandinaavia eeskuju ja jõudu ning just neis valdkondades, millest sealt veel eeskuju on võtta.


Sellel, miks oma postitust just täna kirjutan, on kaks tähendusrikast põhjust.

1. Esiteks esilinastub just täna õhtul telekanalis Kanal 2 Tuuli Roosmaa perekonna mitmeosalise saatesarja " Meie aasta Austraalias" esimene osa, kus Tuuli, Arbo ja nende kaksikud pojad avastavad eksootilist Austraaliat. Tegemist on humoorika, sooja ja sõbraliku sarjaga, mis toob ekraanile nende rännakud ja avastused maakera kuklapoolelt. Ja ekstra selle saate jaoks kolisime oma eluruumidesse tagasi televiisori, mille kaksikute sünni eel oma kodust välja olime visanud. Istume kogu perega teleka ette ja ootame põnevusega iga osa.

2. Teiseks ja selle postituse peamiseks põhjuseks on see, et otsustasin meie kunagisele Aussi perele kirja saata ja neid meie pisitütre nimevaliku tagamaadest teavitada. Ühtlasi saame neid sel viisil taaskord tänada ja tunnustada. Oma kirjaga meie Aussi blogi ka lõpetan ja loodan, et mõnigi noor, kes seda kõike lugema on juhtunud, on teinud otsuse seda mitmekülgset maad avastama minna :)

Dear Elina,

We are Kristi and Allan, one couple from Estonia. We worked in your vineyards seasons 2010 and 2012. I remember first days in Australia. This was our wedding trip and we wanted to see and experience this beautiful country. We hoped to find and work for a nice family. We were looking forward to creating good memories together. And our Australian dreams came true, even more than we could dream. First time we had to leave suddenly because of some sad news from home, but we came back and we fulfilled our dreams. We traveled through the country, we saw so many absolutely wonderful places and so pure nature (Grampians, Red Centre, vineyards etc). We remember the time we worked for your family, this was very special time for us. Your family and vineyards were so nice and exotic. We remember your beautiful home and your Cantina, how we made raisins, your dog Jenny, voluntary work in Festa della Vendemmia (two times), concert of Kasey Chambers. I remember how we made a lot of tomato paste together, the taste of our favorite grapes ─ Flame Seedless, our old little house in the middle of your vineyard, the burning sun, nasty mosquitoes ... oh there were so many good memories.

We wanted to hold all these memories alive. It took more than seven years and now we are Mom and Dad for our little twins. They were born on the last day of May and they are three months old now. Elina, you are the most memorable women in Australia for us. This is the reason, why we decided to name our baby girl after you. We hope, our little Elina will help to keep all these good memories alive for us. She is like our Australian Sun. Her little brother is 17 minutes younger and his name is Marten - sorry Gino, our first choice was Marten :)

Our life in Estonia is very busy. Last summer I graduated university (cum laude) and got Master of Arts in Social Sciences, my speciality was finance and accounting. We opened our own bicycle shop this spring and we have two little sweeties, Elina and Marten, at home. It is quite a hard challenge for our family, but we are very happy and thankful. We have one more dream. We wish to come back to Australia one lucky day, so that we could show all these beautiful places to our Elina and Marten as well.

We wish you all the best!
Kristi, Allan and our sweeties, Elina and Marten